Soalddáhat Finnmárkkus ožžot oahpahusa sápmelaččaid birra maŋŋá «unohis dáhpáhusaid»

Denne reportasjen er oversatt og den norske versjonen kan leses her.

Mun ožžon čielga dieđu muhtin njunnošis ahte ii lean dohkkehuvvon ahte hupmen sámegi-ela, muhto ahte fertejin dárogiela hupmat. Dovden ahte dat dagahii hui unohis dovddu, mii čuovui mu olles bálvalusas, dadjá Inga Márjá Lango.

Go son ovtta oahpahusdiimmus ii muitán dárogiel sáni maid lei ohcamin, de son jearai eará sámi soalddá-his sámegillii veahki.

Son lei Porsáŋggu Garnisovnnas (GP) 2021 čavčča rájes gitta 2022 dálvvi rádjái. Dál son orru Guovdageainnus ja lea nubbinjođiheaddjin HV 17:s.

Oahpahusdiimmus lei dušše okta máŋggain dáhpá-husain gos son bealkkahalai danin go humai sámegiela. Dát dagahii ahte Lango ii šat dáhtton hárjehallamiin mielde.

– Mun gal duššin geahččalin dahkat iežan vásáhu-said, muhto dovden dađistaga ahte šattai menddo lossat okto guoddit dáid. Muittán ahte jurddašin mus ferte leat juoga boastut, muitala son.

Čoavddusin šattai loahpas váldit oktavuođa regimeantabáhpain ja májor Jon-Erik Bråthen:in.

Son háleštii ollu sámi soalddáhiiguin ja gávnnahii ahte ii lean dušše Langos geas ledje unohis vásáhusat go hupme eatnigielaset dahje vásihedje ahte sin sápmelaš duogáš oaidnemeahttumin dagahuvvui.

VUOSTTAŠ HÁVE FINNMÁRKKUS

Lea borgemánnu ja čuoikkat šurret easka boahtán soalddáhiid birra geat aitto leat joavdan bussen Iŋggášguolbana/Porsangmoen leirii. Ollugiidda lea dat roavva luondu ja ekstrema dálkkit davvin mat geasuhit bálvalussii Finnmárkui.

Dát soalddáhat galget almmatge oažžut viidát gelb-bolašvuođa davvin go sin ovdamannit. Borgemánu 2023 rájes fertejit buot suodjalusgeatnegasat ja bargit geat bohtet Finnmárkui čađahit bákkolaš oahpahusa sámi historjjá, giela ja kultuvrra birra.

– Sáhttá gal lohkat ahte buot vásáhusat maid Lango ja eará sámi soalddáhat muinna muitaledje, lei álgu dása, dadjá regimeantabáhpa Bråthen.

– Go dát váldojuvvui ovdan bargoveagas, de lei ovttajienalaš reakšuvnna ahte dát ii lean dohkálaš. Mii eat sáhttán dušše diehtit áššiid birra, eat ge dahkat daiguin maidege.

DAHKÁ RIEVDADUSAID

Iŋggášguolbanis/Porsangmoenis lea hárvenaš trohpa-liekkas. Leairra čálgovisttis lea regimeantabáhppa ja várrekorporála Andreas Vangseng Becken ovddabe-alde 130 soalddáha geat galget oažžut oahppu sáp-melaččaid birra.

Becken, gii ieš lea mearrasápmelaš, oaivvilda ođđa suodjalusgeatnegahttiide lea máhttu vealtame-ahttun deaŧalaš dán áiggis go sii galget leat bálvalusas Porsáŋggus.

– Mun govahalan ahte servodahkii muđui livččii ávkin oaidnit movt Suodja-lus meannuda ášši, mii álggu rájes álggii ollu unohis dáhpáhusaiguin, ja mo mii dál botket ja hukset oahpu ja čuvgehusa das, muitala Becken.

Dát ášši lea mearkkašan ollu joavko-jođiheaddjái persovnnalaččat. Son lea ovdal bargan HV-17:s, gos ollu soalddá-hat leat sápmelaččat.

– Go ieš váldojuvvojin mielde dán áššái ja oahpahussii, de ii dárbbaš čiega-dit ahte dovddan man lahka dát ášši ain lea munnje, lohká son.

DEHÁLAŠ DIALOGA

– Ulbmilin lea sáhttit duddjot lunddolaš ja dearvvaš miellaguottu sámiide. Mis lea jáhkku dasa ahte lea issoras ollu maid sáhttit oahppat buot dain vásáhusain mat gávdnojit sámi kultuvrras ja erenoamážit sámegiela bienalašriggodagas, dadjá Finnmárkku eanansuodjalusa hoavda, oberst Jørn Qviller.

Son geahča láses olggos iežas kan-tuvrras Iŋggášguolbana/Porsangmoena leairras, gos oalle ođđa soahteveahka lea, ja lohká olusat sis geat leat bálvalusas dáppe eai leat goassege ovdal leamašan Finnmárkkus. Sii eai dovdda guovllu eaige báikkálaš dilálašvuođaid.

Oahpahus sápmelaččaid birra lea okta ulbmil jođi-headdjiin boktit sáhkkiivuođa soalddáhiid gaskkas.

– Seammás mii háliidit nannet oppalaš áddejumi sápmelaččaid birra ja man deaŧalaš gulahallan báikkálaš servodaga ja Suodjalusa gaskka lea, lohká son.

– Mii diehtit maid ahte norgga servodagas lea oppa-laččat ollu cielaheapmi sámi nuoraid vuostá, muhto doaivut ahte dát oahpahus sáhttá leat mielde easta-deame dán, buoret áddejumi ja viidát máhtu bokte, čilge Qviller.

Son lasiha ahte kommándo- ja gulahallangiella mii adno Suodjalusas lea dárogiella dahje eŋgelasgiella, muhto ahte hupmat sámegiela beaivválaš dilis dahje oahpahusa oktavuođas ipmirdan dihtii mii daddjojuvvo, mii lea ja galgá leat dohkkehuvvon.

– Mađi eambbosiin mis leat báikkálaš máhttu, dađi buoret šaddá sihke beaivválaš bálvalussii ja dan bar-gogohččumii mii mis lea: Suodjalit Finnmárkku ja Norgga. Nana áddejupmi dagaha ahte mii šaddat buo-ret soalddáhat.

DUOĐALAŠ

– Dat ahte Suodjalus bargá máhtu ja máhtu ovddide-miin sámi kultuvrra ja sámi báikegottiid birra, lea dán vuođul hui buorre, dadjá Dagfinn Høybråten, gii jođihii Duohtavuođa- ja seanadankommišuvnna. Dat nammaduvvui guorahallat boasttuvuođa ja dáruiduhttima sápmelaččaid, kvenaid ja meahccesuop-melaččaid vuostá, ja geigii raporttas ovdal geasi.

Das čuožžu ahte norgga álbmogis váilu ollu máhttu álgoálbmotjoavkku ja iešguđet unnitlogu álbmogiid birra, muhtun muddui leat negatiiva miellaguottut, vealaheapmi ja stereotypiijat.

Høybråten cealká ahte ođđaset iskkademiid mielde oaidnit ahte váldoálbmogis dál lea oppalaččat positiiva dahje neutrála miellaguoddu sápmelaččaide ja sámi kul-tuvrii, muhto liikká lea vealaheapmi iešguđetge dásis.

– Persovnnalaš muitalusat maid kommišuvdna lea háhkan, čájehit ahte vealaheapmi, cielaheapmi ja nega-tiiva miellaguottut leat lossa noađđin sidjiide geaidda dat čuohcá. Váilevaš máhttu sihke vuoigatvuođaid, giela ja kultuvrra birra lea duođalaš servodatváttisvuohta, čujuha son.

Son čilge ahte sámi kultuvrra badjelgeahččanvuohta lei oassin aktiivvalaš dáruiduhttinpolitihkas, ja ahte dál lea áibbas dárbbašlaš ovddidit doaibmabijuid maiguin ovddidit soabadeami, máhtu ja dieđuid sámiid birra.

«REALITY-CHECK»

Čálgovistti kinosálas loahpahuvvo dássái vuosttaš his-torjjálaš sámi oahpahus. Nuoraid gaskkas geaiguin Suodjalusa forum ságas-tallá, muitalit máŋggas ahte sii leat hirpmástuvvan man unnán sii duođaid dihte sámiid birra.

– Dát oahppu šattai muhtun láhkai "reality-check" munnje. Mii vásiheimmet dakkár máhtolašvuođa maid in oba diehtán ge ahte gávdno, muitala Vilde Gulvik.

Son lea nu go máŋga eará soalddáha válljen bálvalit Iŋggášguolbanis/Porsang-moenis earret eará vai beassá vásihit Dav-vi-Norgga vuosttaš geardde.

- Jur ovdal go mun bohten de lohken veaháš sámi kultuvrra birra ja Suodja-lusa ja sápmelaččaid ovttasbarggu birra, muhto háliidin ieš oahpásnuvvat kultu-vrrain. In mun háliidan oažžut dieđuid dušše dan bokte mii lea mediain, čilge Gulvik.

Martin Hennie, gii ii leat goassege ovdal leamaš Finnmárkkus, gal baicce oaivvilda ahte otnáš oahpahus lei menddo oanehaš.

– Sáhtášin smiehttat ovtta vel oahpa-hallama, lohká son. Son geahččá kinolatnjii mii dál lea guorus, ja geahčasta jođiheaddji Bec-ken:in gii ain čohkká lávddis. - Dahje ii fal, go smiehtastan, de mun háliidivččen dán olles vahku, loahpaha Hennie.

fdythgd

Les også:

HV-soldater fikk avslag på bruk av samisk armtegn